Mercedes-Benzi mudelivalik on vast suurim, mida tänapäeva autotootjatel pakkuda on. Ja liialdamata võib öelda, et kõik selles nimekirjas leiduvad autod on head ja paljudele ihaldusväärsed.
Siinjuures tuleb aga isiklikust vaatenurgast vaadatuna nentida, et hoolimata nende autode headusest, on minuga „kõnelenud“ vähesed. Mingil minule veel arusaamatul ja lahtimõtestamata põhjusel on üks neist „kõnelejatest“ pisimaastur GLK, millega on kirjeldamatult tore sõita ning mis istub ka väga libedates tingimustes ideaalselt kätte, kuulab sõna ning justkui kutsub vallatlema.
Teisena rabas mind aga uus C-klass. Istusin Silberauto ees proovisõiduautosse ning järsku lülitus kogu maailm välja. Vahtisin nagu esimese kevade vasikas lummatult uue C-klassi sisemust. Lasin pilgul voolata mööda salongi graatsilisi jooni ja detaile, suutmata sekundikski keskenduda minuga koos autosse sisenenud Anderole, kes pajatas samal ajal uuendustest, võimalustest ja kõikvõimalikest lahendustest, mille insenerid uude autosse kokku olid pannud. Meelde jäid vaid sõnad „hübriid“, “universaal” ja „turvaline“.
Ära sõites oli veidi piinlik, et ma kogu selle jutu endast lihtsalt läbi… või noh, mööda olin lasknud. Kindlasti oli seal palju sellist, mida ma oleksin pidanud teadma ja tähele panema, et uue auto omadustest ikkagi täies mahus osa saada. Aga nüüd oli juba hilja. Mina ja mu tähelepanu kõigelt kiskuv auto olime linnaliikluses. Ei saa siinkohal öelda, et üksi oleks olnud. Sõidu ajal ja foori all seistes skännisid uut mustas kuues autot kümned silmapaarid. Vahepeal kiirendas mõni sõiduk kõrvale ja jäi pikemaks ajaks kõrval sõitma, et kõik ikka korralikult nähtud saaks. Mõni koguni viipas tunnustavalt käega. Seda veidrat fenomeni kohtasin viimati uue E-klassiga liiklusesse sööstes. Ning veel enam – siis jäid inimesed lausa saate filmimise ajal seisma, uudistasid ning kõndisid seejärel lihtsalt kaadrisse autot lähemalt uudistama. Mõni palus isegi luba sisse istuda.
Üks asi oli igatahes selge – tähelepanu puudusesse selle autoga niipea surema ei hakka. Tõenäoliselt on tähelepanu tingitud uue C üsna S-klassi-laadses välimuses. Hoobilt jäävad silma tuled, mis mitte vaid ei näita pimedas hästi vaid ka püüavad pilke. Auto kuju – mille kõik aspektid võtab kokku sõna – aerodünaamika. Ning ka selle suurus, mida esmapilgul uue C-klassiga kuidagi seostada ei julgeks. Ka tagumise osa disain püüab tähelepanu, koos oma topelt-summuteid meenutava iluliistuga auto alaosas. Või tegelikult… mis ma siin ikka keerutan – see on üks igavesti ilus auto. Ausalt.
Salongist leiab eraldiseisva displei, mis kõrgub tahvelarvutit meenutavana keskkonsooli kohal. Selline lahendus tuli turule esmakordselt koos Mercedese B-klassiga ning meeldis mulle toona väga. Meeldib ka nüüd. Ja selleks, et mitte-puutetundlikul ekraanil midagi ka reaalselt muuta saaks, on eessõitjate kasutusse antud selline moodne puutetundlik tald, mille abil saab juba nutitelefonidelt tuttava suurendamise liigutusega ka navi-kaarti suuremaks ja väiksemaks „lükata-tõmmata“
Need, kellele nii moodne lahendus ei meeldi või ei sobi, saavad kasutada väljaulatava talla all olevat kettakest, mida on võimalik igas suunas keerata ja liigutada. Kogu selle uhke talla-rullistiku kõrval on veel kaks väiksemat rulli. Ühelt saab muuta raadiohääle nivood ning teist rullikut keerates muutuvad sõiduki režiimid Comfortist – Sport+ ni. Need aga mõjutavad omakorda käigukasti ja mootori tööd.
Proovisõiduautos olnud valge nahksisu lisas elegantsust ning erilisust, millele andsid omapoolse panuse aksessuaaridena mõjuvad alumiiniumist nupud ning graafilised displeid nii „kellade“ vahelisel alal kui ka keskkonsoolil. Ning siinjuures on rõhk sõnal „graafilised“, sest selles osakonnas ei ole kokku hoitud mitte ühtegi senti. Kõik on vaadeldav ning mänguline. Et mitte kasutada sõna – Lummav.
Sõitmist on keeruline kirjeldada. Kui tavaliselt ei suuda ma Mercedeses omale mugavat isteasendit leida, siis uue C-ga seda probleemi ei ilmnenud. Istud sõna otseses mõttes auto sisse ja kõik kangid ja nupud on just täpselt seal, kus nad peavadki olema. Välja arvatud mõned, sest muudest autodes Mercedesesse ümberistuja kipub esimestel päevadel aknapesuri käivitamiseks ikkagi „käigukangil“ „P“- nuppu vajutama. Sest käigukang, kui selline, on kolinud rooli taha „kojameeste“ lüliti kohale. Siinkohal tuleb tänada ettenägelikke autoseppasid, sest õnneks ei lülitu käigukast sõidu ajal „Parkingu“ peale, säilitades niimoodi käigukasti ka vajutusejärgseteks aegadeks. Teine „vales kohas“ olev kang on kiirusehoidiku oma, mille kasutamisel ma kordi ja kordi hoopis suunatuled aktiveerisin. Need on aga vaid selliste „uus-mersulaste“ probleemid, sest kogenud Mercedese omanik on vastavate muudatustega juba mõnda aega harjunud.
Kindlasti tasuks ära märkida seda, et püsikiirusehoidik hoiab kinni ees-sõitvast autost ja pidurdab koos temaga kui vaja. Ning ei lase lahti ka väga madalatel kiirustel. Turvalisust aitavad tagada Mercedes-Benzi Intelligent “Drive” süsteemid, mida seni on nähtud kõrgema klassi sõidukitel, S-klassil ja E-klassil. Tähelepanuassistent „ATTENTION ASSIST“ märkab juhi väsimust ning annab soovitusi puhkepauside pidamiseks. Esikokkupõrke vältimise süsteem „COLLISION PREVENTION ASSIST“ on lisaks juhi hoiatamisele ohu korral võimeline ka autonoomselt pidurdama. Märgituvastus kuvab näidikute plokis olevale displeile nähtud liiklusmärke ning teised kaamerad hoiavad „silmi lahti“ pimenurkade- ja teejoonte suhtes, häälitsedes, kui midagi paha võib olla juhtumas. Pagasiruum on koguni 485 liitrit ning kütusekulu saab praegust mootorivalikut arvesse võttes mõõtma hakata alates neljast liitrist sajale.
Tehnilist juttu ei ole mul mõtet siia kirjutada, sest Kaspar on proovisõidu video käigus kõik juba ära rääkinud. Nii et kellel ikkagi huvi, saab selle siit uuesti üle vaadata.
Link: MOTORS24
Kokkuvõtteks:
Hoolimata sellest, et ma ei kuulu Mercedese otsesesse sihtgruppi ja ka Mercedes ei kuulu minu võimaluste sihtgruppi, oleksin ma sobilike võimaluste tekkides valmis ühe sellise diiselmootoriga isendi omale ostma. Või siis valiks äkki hoopis GLK. Mine võta kinni… Aga üks on kindel – lubatud hübriide jään pikkade silmadega ootama ja ka sügisel müüki jõudva universaali vaataks üle. Aga et ootamine niisama sihitu tegevus ei oleks, panen siia ka mõned ajad:
Mootorivaliku laienemine:
Praegu kohal / saadaval:
C 180
C 200
C 220 BlueTEC
C 250 (2 l; 180 kW)
C 220 BlueTEC Eco
C 250 BlueTEC
Septembrist alates:
C 180 Eco
C 180 BlueTEC (1,6 l; 85 kW – viib diislite hulgas klassi liidriks CO2 osas)
C 200 BlueTEC
C 250 BlueTEC 4MATIC
C 300 BlueTEC Hybrid (diiselhübriid – 150 + 20 kW – kütusekulu NEDC esialgne 3,6 l/ 100km)
Detsembrist alates:
C 400 4MATIC
C 63 AMG
Märtsist 2015:
C 350 Hybrid (bensiinimootor, pistikhübriid)
Juunist 2015:
C 220 4MATIC
C 300
C 450 4MATIC