Fjällräven on maha saanud uue Lada nimelise kampsuniga, mida nad ise hellitavalt sviitriks kutsuvad. Nimi ei tulene suurest austusest ja nostalgiast venemaise autotootja vastu, vaid baseerub rootsikeelsel sõnal, mis tähistab meie keeli aita – sõnast ait.
Tavalise lambavillast ülisooja ja karmi kampsuniga võrreldes on käesolev kampsik seljas oluliselt pehmem ja mõnusam, ning seda tänu väiksemale villasisaldusele – Suhe on 80/20 polüamiidi kahjuks. Kui tavakampsuni kandmine eeldab aluskihiks kindlasti pikkade varrukatega särki, siis Aidakampsiku võib rahulikult ka lühikeste varrukatega särgi peale tõmmata, kartmata sealjuures ebamugavat torkimist.
Oma olemuselt on moodsa lõikega Aidakampsik veidi hipsterlik, eeldades uhket habet, mis selle toreda kudumi kasutajaga justkui üheks tervikuks seoks. Selline mõttekäik sobib ideaalselt kokku ka järgmise tekkiva seosega, mis eeldaks lisaks habemele ka Viikinglikku kasvu. Minule selga sobiv L-suuruses kampsik on veidi liiga pikk, ulatudes vabalt sinnani, kus jalad lahku hakkavad minema. See võib loomulikult tuleneda ka minu ebastandardsest füüsisest, kuid tahes tahtmata jääb kuklasse kummitama mõte – „Jäme võid olla, aga pikk pead sa olema.“ Samas istub number- või paar väiksem kampsun vaateaknal seisvale mannekeenile ideaalselt selga. Mine siis võta kinni, kummal meist midagi viga on? 😀
Ega see pikkuse teema mind väga morjenda ka. Olen pidanud suurema osa elust oma riideid parema sobivuse tagamiseks ümber tegema. Või õigemini laskma ümber teha. Õnneks on mul osav ema ja paar head õmblejat, kes püstitatud ülessannetega ilusasti hakkama saavad.
Igatahes on selle toote näol tegemist mõnusa külmailma-igapäeva kampsuniga, millega on mõnus ja sobilik viibida ka veidi viisakamat riietust eeldavas keskkonnas. Jätmata sinust muljet kui paadunud eraklikust matkahundist, kes vaid korraks metsast välja on saanud.
Teksad jalga, habe ette, kampsik selga ja kadestamisväärse hipihõnguga inimeste sekka mõnusalt aega veetma.