See, esmapilgul vaarikat meenutav mammu, on kohaliku nimetuse kohaselt “Tut”. Puul kasvav mari on maitselt mõnus ja magus nagu kodumaise kauni neiu musi ning jääb end mustikalaadsete määrimisomaduste tõttu pikalt meenutama. Täpilised käed ning lillakas keel manavad ka järgmisel päeval muheda meenutusnaeratuse näole. Musid ja Tutid on mõnusad, nagu ka Mägi-Karabahh. Tulge siia kindlasti. Muide, siin Mägi-Karabahhis tuleb kord aastas rahvas kokku, et pidu pidada. Peo käigus annetab igaüks vaid puhtast ja siirast lugupidamisest oma riigi vastu riigieelarvesse raha – kes dollari, kes miljoni, kes kuidas saab. Ehk on meil, Eestlastel, siit midagi õppida.
