Olin Malaisia reisi eel kerges kimbatuses. Väike chick-moment, kui lubate siiralt aus olla – kapp oli küll matkasaapaid ääreni täis, aga jalga polnud ikka mitte midagi panna. Ühest küljest võisin ju paadunud saapamehena igal-pool-astujad jala otsa siduda ning soojale maale kondama sõita, kuid see ei tundnud olevat sealseid olusid ning reisi olemust silmas pidades just kõige parema mõttena.
Esiteks ootas ees 3,5 + 11 lennutundi ning seejärel kaks nädalat 35-kraadist kuumust täiesti käidavatel radadel. Käidavate radade all pean silmas asfalti ja kruusaga kaetud teid ning seal, kus kõvem pinnas otsa lõppes, olid džunglisse rajatud erinevad laudteed. Seega puudus peaaegu igasugune vajadus kõrgete ja veekindlate matkasaabaste järele. See-eest olid aga plaanis mõned pikemad käimised, üks muldkattega 225 astmeline tõus ning paar kiiret sutsakat libedamatele radadele. Need eeldasid aga mugavamaid jalast kinni hoidvaid käimisjalatseid ning mittelibisevat talda.
Ja ega muud üle jäänudki, kui sammud poodi seada ning uudistav pilk üle jalatsiriiuli libistada. Pilk takerdus üllatavalt viisakatel pruunidel Garmonti matkajalatsitel. Visuaalselt tundus kõik sobivat. End tähendusrikka reklaamikirjaga – „Garmont Trail Beast võimaldab tunda ennast mugavalt nii kergmatkadel, seiklusrohketel reisidel kui ka linnakeskkonnas“ – reklaamiv nägus jalats tundus sobivat muretult kokku nii matka-, lühikeste- kui ka teksapükstega ning näeks samamoodi tegus välja linnas, looduses kui ka lennujaamas. Viskasin jalatsitele veel viimase pilgu peale ning läksin koju järele mõtlema…
Paar ööd hiljem oli selge, et mul on neid ikkagi vaja. Olgugi, et Garmonti jalatseid polnud minu matkavarustuse nimekirjas varem olnud, olid nägusad jalatsid proovimist ja katsetamist väärt. Ja et ka muud riided uute jalanõudega harmoneeruks ning sama soliidsed välja näeks, haarasin Fjällräveni riiulist kaasa uued oranž-pruunid Barents Pro Jeansi nimelised vähemate taskutega ühevärvilised matkapüksid.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et tegemist oli suurepärase ostuga. Vähe sellest, et mu 11-tunnisest lennureisist paistes jalad muretult laia-liistuga Garmontidesse mahtusid, polnud need ka üleliia palavad. Gore-Tex sisu hingas üllatavalt hästi ning jalatsite toekas konstruktsioon pakkus turvatunnet ja mugavust ka maastikul liikudes. Ka pikematel linnatiirudel olid jalatsid mugavad. Põrutusi summutav vahetald tegi oma töö ning veekindlus lubas muretult astuda ka suurematesse loikudesse. Ka Vibram®Megagrip tald töötas hästi, külg-libisedes vaid paaril korral märjal ning kergelt pehkinud puitsillutisel. Aga seda, mida teha kahe karbis kaasas olnud liimitava mandariiniviilusarnase padjakesega, pole suutnud siiani välja mõelda.