Kui uudised viienda generatsiooni GoPro seikluskaamera turuletulekust minuni jõudsid, polnud ma sugugi positiivselt meelestatud. Pean siinkohal tunnismata, et tehniline võidurelvastumine pole minu teema ning iga paari nädala tagant uue ja veelgi uhkema ning moodsama mobiiltelefoniga väljatulek ajab mul juhtme kokku; ning pähe kerkib vaid üks küsimus – milleks? Eriti veel olukorras, kus eelnev toode töötab suurepäraselt ning ei ole ei moraalselt ega ka tehnoloogiliselt ajale jalgu jäänud. Seda enam, et enamsti on uuendused vaid minimaalsed ning efektiivsust on kasvatanud vaid äpp, mis kustutab su peast info, et sa just ostsid omale tutt-uue telefoni.
Nüüd hakkas aga tunduma, et ka GoPro on asunud samale turunduslikule ning kasutajate rahulolu pärssivale teele, millel õun ja Samsung on juba aastaid tallanud.
Selgus, et GoPro puhul polnud eeldustest kubisev mõttekäik sugugi õige. Hoolimata sellest, et neljanda generatsiooni kaamerad olid väga head ning igati oma ülesannete kõrgusel, on uuel Hero 5-el palju öelda. Tegemist ei ole minimaalsete ning visuaali pisut järele aitavate muudatustega, vaid parendatud on kaamera kasutusmugavust, konstruktsioonilist ehitust ning uuele tootele on lisatud paljud füüsilised ja tarkvaralised muudatused, mille puudumisega hardcore kasutajad aegajalt ikka kokku puutuvad.
Esimeseks suureks ülesehituslikuks ning visuaalseks muutuseks on kaamera korpus. Vanast veekindlast korpusest on tänaseks välja kasvanud vaid kaamerat hellalt embav raamistik, mis kaitseb filmiseadeldist kukkumisel tekkida võivate vigastuste eest. Kaamera ise on aga muutunud veekindlaks ning püsib sellisena kuni 10 meetri sügavuseni – sama, nagu eelmise generatsooni täringukujuline Session. Need, kellel on plaanis minna sügavamale, kui 10 meetrit, pakub GoPro ka kinnisemat korpust, mis suudab seadeldise veekindluse tagada kuni 60 sügavusmeetrini. Hea uudis on veel see, et hoolimata korpuse muutusest, ühildub see kõikide vanade kinnituste ja statiividega. Seega jääb ära ka kulukas lisavarustuse uuendamine. Uue Hero 5-e puhul saab vahetada objektiivi esist kaitseklaasi ning eemaldada laadimispistikut katva kaanekese, et pikema võtte tarbeks pidev elektrivool seinast või akupangast otse masinasse vedada. Samuti pole vaja selle tarbeks eraldi korpust või hakata vana läbi puurima nagu eelmistega tehtud sai. Korpuses on vajalik ava juba olemas. Mis aga laadimisjuhet puudutab, siis see on nüüd kaasaegsem USB-C otsikuga, mis tagab kiirema andmeside ning võimaldab kaamerat laadida suurema laadimisvooluga. Ka kaamera poolt salvestatava heli kvaliteeti on parandatud. Lisaks uutele mikrofonidele on neid Hero 5 külge pandud koguni kolm ning selliselt, et heli on võimalik salvestada ka kolmele erinevale ribale. Parima heliriba saab montaaži käigus hiljem välja valida ning see on filmitegija vaatepunktist üks hiiglama hea edasiarendus. Siinjuures tuleb arvestada vaid sellega, et suure tõenäosusega ei toeta GoPro enda tasuta allalaetav montaažitarkvara endiselt mitme pildi- ja helireaga montaaži. Kaheksas keeles häälkäsklustega juhitavasse seadmesse on sisse ehitatud ka GPS. Kaamera ise jätab aga käes üllatavalt tummise ja vastupidava tunde. Mõnus.
Kasutusmugavuse poolest on astutud suur samm edasi. Tähtsamad asjad nagu seadme profiil, resolutsioon, kaadrisagedus ja pildiformaat on lisatud puutetundliku ekraani avakuvale. Sobilikule nupule klikkides avaneb järgmine imelihtsalt mõistetav valikute lehekülg. Näiteks saab resolutsiooni-kuvalt valida ühe nupuvajutusega erinevate resolutsioonide vahel – 480-st kuni 4K-ni. Sama kehtib ka kaadrisageduse kohta – valik 24-240 on vahetatav vaid ühe näpuvajutusega. Kõik on äärmiselt lihtne ja loogiline. Menüüst leiab ka ISO-, värvikamma-, shutteri- ning erinevad audiovalikud. Kõik taas vaid näpuvajutusega vahetatavad. Samasuguse lihtsusega on muudetav ka valgebalanss, mille valikuvahemik jääb 3000-6500k vahele ning sellele lisaks ka automaatne režiim. Üllataval kombel ei pakutud automaatset režiimi ISO valikus.
Et ISO mõjust ja optika(F2,8) ning sensori võimekusest paremini aru saada, tegin väikese võrdlusvideo:
Parema ja stabiilsema tulemuse annavad ka sisseehitatud videostabilisaator ning kõikvõimalikud manuaalrežiimid, mis võimaldavad lisaks filmimaterjali protune’le teha fotosid ka RAW-s ning särikahvlit kasutades. Eriti soovitan timelaps’i režiimil üles filmida kõik kaunid päikeseloojangud ja-tõusud ning mägistes tingimustes uhked pilvemasside liikumised. Ka õhtutuledesse süttiv linn mõjub äärmiselt efektselt. Kui soovid jäädvustada chilli lõkkeõhtut või Linnuteega läbilõigatud tähistaevast, kasuta Night Photo ja Night Lapse režiime, mis võimaldavad salvestada fotosid säriajaga kuni 30 sekundit. Usu mind, tulemus jääb väga efektne.