Vanal heal ajal, sest nii on kombeks öelda, olid telgid paksust presendist, rohmakad, rasked ja lasid tõsisema saju korral vihma läbi. Kui aga vähem sadas, tuli sellegi poolest hoiduda katuse puudutamisest, sest siis hakkas kohe vett tuppa lekkima. Aga neil telkidel oli ka üks eelis – nad olid seest suhteliselt pimedad. Uus aeg tuli aga moodsate kergete ja vihmakindlamate materjalidega. Telke oli lihtsam üles panna, kaasas tassida ning nad kuivasid vanadega võrreldes naeruväärse kiirusega. Mis aga moodsasse aega kaasa ei tulnud, oli telgisisene pimedus. Ega täpselt teagi, mis selle põhjuseks võis olla. Ehk polnud sobilikku materjali või tehnoloogiat või siis unustati selline pseudoprobleem sootuks. Kõik muud head omadused kaalusid hommikused pikad magamised kuhjaga üle.
Nüüd aga tuli keegi Colemani tootearendustiimist selle peale, et teha ka pime telk, milles ööbides ei pea allesjäänud puhkusehõngulisi tunnikesi päikesetõusust tingitud ärkvelolekule kulutama. Tõenäoliselt saadeti ettepaneku tegija esimesel tootearenduskoosolekul sellise ennekuulmatu mõtte eest nurka, kuid hilisemal vaagimisel tundus segasel mõttel jumet olevat ning nii sündis Colemani esimene pime telk – Kobuk Valley.
Siinkõnelejal jääb üle vaid kaasa kiita ja kuna kiitmine teps mitte eestlastele omane pole, siis ka hurjutavalt näpuga vehkida, et kus te kuradid varem olite. Näiteks siis, kui me eelmisel aastal Horvaatias puhates/sõites hommikuti normaalselt magada tahtsime. Selle asemel ärkasime aga varastel hommikutundidel puhkajatega mittearvestava sillerdava päikesevalguse toel ning ronisime kella seitsme-kaheksa ajal kui kaks elektrit saanud vihmaussi oma üleliia valgest ja soojast koopast välja.
Nüüdne pimetelk ulatab puhkajale abikäe aga kahes vallas. Esiteks on telgis öö-päev läbi suhteliselt pime ning tänu materjalidele ka päeval jahedam (kuni 5°C) ning öösel kuni 1°C kraadi võrra soojem. Pimedus pole tegelikult kõikehõlmav, sest veidi valgust hiilib esikust sisetelgi õhutusavade kaudu sisse, tagades rahuliku meele ka neile, kes kinnistes ja pimedates kohtades ennast hästi ei tunne. Valgus on aga mahe ja mõnus ning mingit kasiino-efekti pole vaja karta – kui vaatad, saad aru küll, et uus päev on koitnud.
Telki on hetkel saada kolme- ja neljakohalist. Suhteliselt kõrgel telgil on igati soliidne akende ja põrandaga esik ning põranda ääred on üles keeratud, et vulisema hakanud vihmavesi otse esikusse ega telki ei jookseks. Telgi kate ja sisetelk on varustatud ventilatsiooniavadega, tagades õhu normaalse liikuvuse. Ka telgi püstitamisega saab üksi hakkama. Kaks ristikaart hoiavad kuplit püsti ning lisakaar esikut üleval. Päris ilma maavaiadeta hakkama ei saa sest esik võtab oma õige kuju alles maa külge kinnitatuna. Miinuseks on ehk vaid see, et telk on suhteliselt raske ning seda on mugav kaasa vedada vaid autoga. Aga noh, nii ju enamasti laagerdatavale puhkusele sõidetaksegi.
