Istusin eile õhtul ema juures maal ning vaatasime telekast mäkke minemise sarja – Teel Leeninile. “Tead… ma käisin ka Pärnus elades alpinismiklubis ja tahtsin mägedesse minna…”, ütles ta järsku. “Nii…”, vedasin hämmelduses, pea küsimärke täis. “Noh, õppisime igasugu sõlmi ja vajalikke asju… ja siis jäin sinu-ootele.” “Hmm…”, olin ma endiselt sõnatu. “No vot, eks sa selle pärast selline rändaja oledki.”