Teine mägi, mille otsa me Jaava saarel ronisime, kandis nime Ijen. Ijen on sedasorti vulkaan, millest pahiseb uhke kollaka suitsu saatel maapinnale väävlit. See on ka peamine põhjus, miks selle mäe otsas üldse käiakse. Tõsi, käijaid on kahte sorti – kohalikud veavad kraatri põhjast kaelkookudega 50-90 kiloseid väävlikamakakorve üles kraatriservale. Järgmised taovad kamakad väiksemaks, topivad kotti ning kärutavad 4km alla poole kokkuostu. Üliraske ja tervistkahjustava töö eest makstakse kesiselt. Kilo alla jõudnud väävli eest ulatatakse töölistele vaid 1000 kohalikku ruupiat. Meie rahas teeb see ca 0,06 euri kilo kohta. Rets.
Teised (kohalikud ja välismaised turistid) käivad aga kogu seda valu ja vaeva pealt vaatamas. Alt parklast viib mäe otsa nelja kilomeetri pikkune kohati jõhkrate tõusudega jalgrada. Kokku tõustakse 4km jooksul 400 meetrit. Ei kõla ju tegelikult üldse halvasti, aga… Mäe-inimesed itsitavad nüüd küll arvatavasti pihku, ent teistel, tavalistel inimestel, tuleb tipp suhteliselt vaevaliselt. Minul kulus üles jõudmiseks enam-vähem tund. Puhkepause ei märganud kokku lugeda, aga raskematel lõikudel sain edasi 80-100 sammu kaupa.
Õnneks olid tõusu viimased 500 meetrit suhteliselt tasased ning kohale jõudes sai meeletu hingeldamise asemel kohe pildistama hakata. Ja tead, see raske tõus oli kogu vaeva väärt. Vaated olid imelised, inimesed põnevad ning uhkus enda üle raskesti peidetav. Kui kraater juhtub parasjagu väävlisuitsu täis olema ning sinist, Indoneesia kõige mürgisemat rohelist vett ja sipelgatena all sagivaid inimesi näha pole, tasub veidi oodata – varsti tuleb tuul ja keerutab kraatri tossust tühjaks. Tundlikumate ninadega inimestel soovitan alt näomaskid osta või rentida – üleval on, mida filtreerida.
Alla tullakse sama teed. Jah, kui nüüd üdini aus olla, tundus alla tulek palju pikem kui üles minek. Ehk vast selle pärast, et jalad kippusid järskudel langustel lahtistel kividel veidi libisema. Ja ära unusta selleks harjutuseks korralikke jalanõusid jalga panna. Plätud ja sileda tallaga jalatsid sinna ei sobi.
