Istusime eile Raidi ja Kaiga nende-pool ja testisime testimiseks antud kiir-matkasööke ehk kähkukaid.
Meie kasutuses olid Adventure Foodi Guljašš kartuliga ja Juustupasta singiga. Lisaks veel paar pakki piimale viitava kirjaga müslipakki “Muesli au lait“. Ning mingi vees lahustuv pulber, mis lubaduste järgi vee maitsvamaks pidi muutma.
Toidupakid olid iseenesest andekad. Voldid paki põhja lahti, et ta püsti seisaks, valad ülevalt sooja vett peale, segad, ootad ja siis saad kohe sööma hakata. Eeldusel muidugi, et sul on pika varrega lusikas või kahvel. Tava-Spork jäi natuke lühikeseks ja näpud said pidevalt kastmeseks. Aga vähemalt sai näpud peale üllatavalt nauditavat söögikorda karukombel puhtaks lakkuda. Kui nüüd edaspidi tootearendusega tegeleda, siis saaks valminud sööki seal pakis ka ülespoole pressida, aga siis ei seisaks väärt kraam vist enam püsti. Seega, on nagu on. Aga seda oli palju. Alguses tundus, et korraga ei söö äragi…
Pean tunnistama, et mulle maitses väga Guljašš. Raidi lemmikuks jäi pasta. Mida Kai eelistas – ei mäletagi. Ju oli sahmimist ja elevust liiga palju.
Minu teiseks lemmikuks sai see müsli. Hommikused nats kuivad võikud vahetaks silmagi pilgutamata selle vastu. Vähemalt mingiks ajaks. Vees pehmeks muutuvale pudile annab maitset juurde ka veel piim, mis vee lisamisega nö. ellu ärkab. Ja mis põhiline – seda saab teha ka külma veega. Ning maitse on väga hea… et mitte öelda võrratu. Küll aga on sellega paar jama. Esiteks ei seisa pakk püsti. Seega pead need nö. idanemise neli mintit seda käes hoidma. Või paigutama paki nii, et see ümber ei lähe. Selle vea leidsime kohe. Ja loomulikult suutsime valmiva müslipaki keset õhtusööki ka ümber ajada. Ja teine jama ilmutab ennast tõenäoliselt talvel looduses viibides, kus maitsva toidukorra nimel tuleb kohalike värvuliste ja oravatega tõsine võitlus maha pidada. Nimelt tungib pakki avades ninna kohe äärmiselt meeldiv lõhn, mille peale ümbritseval faunal alalhoiuinstinkt hoobilt välja lülitub. Seega, be aware!
Aaa, ja see pudi, mis vee paremaks pidi tegema – tegigi. Tavalisest veest sai selline lahja Fanta maitseline kollane jook. Mis aga omakorda tundub imeline peale pikka veemanustamistsüklit. See, et igagi erinev maitse moraaliga imesid teeb, sai selgeks juba eelmisel talvel Jamaali trügides. Kus me lõpuks janu pärast Jäägrit jõime ja auto põrandalt leitud Barbarissi kommidega maiustasime. Teine paralleel mis tekkis, olid need… kollased C-vitamiini “kommid”, mida pruunist purgist kooliajal hulganisti manustatud sai, ning mis hästi maitsesid. Aga mitte päri see…peale seda tulid “saadavale” vähe suuremad samalaadsed “kommid”, mis olid oma maitse poolest palju lahjemad. Vot need…vot selline maitse koos kerge apelsiiniga.
Kokkuvõtteks:
See pakisöök on ideaalne lahendus paaripäevasele matkale. Matkale, mis ei ole üles ehitatud imelistele gulinaarsetele kogemustele matkaköögis. Vaid mõnusale ja mugavale äraolemisele koos minimaalse varustusega. Priimus, lusikas ja paar pakki head ja kosutavat sööki, mis seljakotis praktiliselt üldse ruumi ei võta. Sööd paki tühjaks, viskad ära ja unustatud. Lakud lusika puhtaks ning keerad mõnusasse öösse magama.
Pikematele matkadele sobib see loomulikult ka, aga siis peab lihtsalt paju raha olema… Mugavus maksab, nagu vanarahvas ütleb.