Põneva kultuuri ja tavadega inimestest arusaamine võtab aega. Enamasti on selleks vaja päevi, kui mitte nädalaid ja kuid. Sattusin täna pealt nägema ja filmima Iraani mägiküla sõprade ja sugulaste teelesaatmise tseremooniat. Laulude ja värsside saatel kõnniti küla keskväljakule pargitud vana kössaka bussi juurde. Emmati, patsutati ning jagati kindla korra ja tava järgi musisid põskedele ja suule. Mehed meestele, traditsioonilistesse rõivastesse riietatud ning hoolikalt kaetud juustega naised naistele, pereliikmed omadele.
Kogu protsess kestis umbes 40 minutit, mille järel vedas sinakas Mersu väikebuss oma vana, väsinud ning päevinäinud kogu käima ning kadus diislitossu mattudes mäenuki taha.
Mõnus antropoloogiline materjal.
