Seekord viivad meie teed Kesk-Aasiasse. Sinna, kus põlisrahvaid tikutulega lumeväljade keskelt otsima ei pea. Sinna kus on kuum ja lõõmab kõrvetav päike. Kus üüratud stepid ja kõrbealad vahelduvad kõrgete mägedega, mille vahel looklevad kirkad mägijõed käsikäes põnevate mägiteedega. Sinna, kus võõrast kultuurist pakatav kohalik inimene rahulikult oma aladel elab ning sinust, kui matkajast siirast rõõmu tunneb.
Jah, tõsi ta on – Kesk-Aasiasse kuuluvates Kasahstanis ja Kõrgõzstanis oleme me juba käinud, kuid neid riike ei õnnestu ega taha ka seekord vältida. Üüratu Kasahstani kaudu pääseb maad mööda ligi meie jaoks veel sõitmata riikidele – Türkmenistanile, Tadžikistanile ning Usbekistanile.
Teele jäävad muuhulgas – Karakumi kõrb koos seal lõõmava ning “Põrgu Väravaks” kutsutava hiiglasliku gaasikraatriga, maa-alune järv Kow-Ata, lõigukesi kuulsast Siiditeest ning ka Afganistani piiri ääri mööda looklev Pamiiri “kiirtee”. See viib meid omakorda Pamiiri mäestikku, mille kõrgeim tipp – Ismoil Somoni, mida tunti varem ka Stalini ning Kommunismi nimelisena, on 7495 meetrit kõrge. Teele jäävad ka paljud põnevad linnad, külad, turud, rajad ning hulganisti imelist loodust. Ning loomulikult ka võrratud kohalikud inimesed, palju mitmekesist kultuuri ja lõppematud seiklused.
Reisi pöördepunktis põikame taas Kõrgõzstani, sooviga sõita läbi ka need alad, mis eelmisel suvel sõitmata jäid. Ning seejärel viib tee meid taas Kasahstani ja Venemaale, et läbi hiiglaslike riikide kodu poole sõita.
Kui Afganistani piiri lähistel orjaks ei võeta ning ka midagi muud veidrat ei juhtu, peaksime kodus tagasi olema augusti alguse poole.
Ka sellest reisist valmib tore ja ehe matkasari, mis pääseb kodusel ETV2 kanalil eetrisse kohe peale septembrist alustavat “4×4 – Kasahstan ja Kõrgõzstani” sarja ning talvist “4×4 – Tšukotkat”
