Mumbai, nagu ka kogu ülejäänud India elab mingis kummalises turvalisuse-maailmas. Hotellidesse, kaubanduskeskustesse ning muudesse suurematesse asutustesse ja vaatamisväärsustesse pääseb sisse vaid turvakontrolli ning turvaväravaid läbides. Igaks juhuks skännitakse vastläbinu ka detektorsauaga üle, juhuks, kui midagi eelnevalt avastamata jäi. Samasugune üle-võlli turvalisus on ka lennujaamades. Selleks, et uksest sisse saada, tuleb näidata nii passi kui ka lennupiletit. Kümmekond meetrit eemal kordub sama stsenaarium. Seejärel turvakontroll, millele järgneb järgmine… Seal lüüakse ka käsipagasile kinnitatud lipikule tempel. Kui lennukisse jõudes selgub, et lipikul templit pole, jääb kandam maha.
Põhjaliku turvakontrolli pidime läbima ka Varanasist Mumbai kaudu Goasse lennates. Taas kõik masinasse, ise väravast läbi, piiks-piiks sauaga ning…
“Härra, teil on midagi kahtlast kotis. Võtke kõik välja!”
Võtsin asjad välja ning kott sõitis taas läbi masina. Sellel korral ohutuled põlema ei löönud. Uuesti skänniti üle ka dokumendikott, mis oma väikeses kausikeses uhket üksindust nautides läbi skänneri sõitis.
“Nüüd on korras!” teatas tolliametnik ning lõi kavalalt silma tehes templi keset dokumendikotti.
